Ragnari it blogi

Eesti infoühiskonna arengukava 2020 Täna analüüsime Eesti infoühiskonna arengukava aastaks 2020, mis pärineb aastast 2012-2013. Vaatame, kas tollased kirjapandud eesmärgid on realiseerunud või mitte. Infoühiskonna arengukava üldine eesmärk on tagada IKT kasutamist võimaldav keskkond ja nutikate lahenduste loomine. Arengukava koosneb eesmärkidest, meetmetest ja vajalikest arendustegevustest. Infoühiskonna visioon keskendub inimeste paremale elule, elujõulisele Eesti kultuuriruumile, kõrgemale tööhõivele ning tootlikkusele. Kõige enim realiseerunud visooni punkt on kõrgema tootlikkuse saavutamine. Üha enam ettevõtteid erinevates majandusharudes on võtnud kasutusele IKT lahendused, mille turvalisus on konkurentsieelis maailmas. Lisaks tootmislahendustele on transpordi valdkonnas ka kasutusel erinevad resursse säästvad IKT lahendused.  Eestis on kasutusel e-residentsus, mis toetab veelgi Eesti riigi head mainet. Kõige vähem realiseerunud visooni punkt on elujõuline Eesti kultuuriruum. Suur

Ajaveebid ehk blogid Ajaveebide ehk blogide tulekuga avanes igaühel, kellel oli ligipääs internetti ja natuke oskusi, võimalus enda sõnumit levitada. Samas avanes ka lugejatel võimalus teiste mõtteid lugeda ja neid ka mõnikord kommenteerida. Erinevalt eelnevast ajast ei olnud enam oma sõna levitamiseks vaja seda trükkida. Muidugi tõi selline võimalus kaasa ka väga palju müra, ebakvaliteetset ja mõnikord vastuolulist sisu.  Erinevalt kasutajagruppidest on blogi rohkem ühe isiku/organisatsiooni seisukohtade ja mõtete väljendamise vorm. Blogi aitab ka selle loojal endal oma mõtteid dokumenteerida ja ajalugu hoida. Tänapäeval on tehnoloogia valdkonnas eriti populaarsed mõne autoriteedi blogid kus arutatakse mingi kindla tehnoloogia arengut. Eraldi suunana on tekkinud ka blogijatel võimalus raha teenida, kas siis oma või teiste toodete reklaamimine, google reklaamid jne. Selline tendents aga paneb tihti blogi pidaja objektiivsuse kahtluse alla. Tulles tagasi traditsioonilise meedia juurde s

Vaatame kahte internetiga seotud tehnoloogiat: ühte mis on veel kasutuses ja ühte mis on jäänud unustuse hõlma. FTP - file transfer protocol. Ehk siis maakeeli failide edastamise protokoll. Siiani kasutusel ja ma arvan et selle erinevaid variatsioone kasutatakse ka edaspidi (näiteks SFTP/FTPS). Enne interneti laiemat levikut oli see üks peamisi failide edastamise viise. Kuid ka tänapäeval, näiteks kui on vaja veebilehte serverisse  üles laadida siis on üsna lihtne ftp-d kasutades oma failid üles seada ja sedasi leht kõikidele kättesaadavaks teha. Eestis olid sajandivahetuse paiku populaarsed serverid toru ja datanet kust sai ftp-d kasutades erinevat sisu tõmmata. Need olid interneti teenusepakkujate keskkonnad, et vältida liigset koormust Eestist välismaailma ühendusele. Populaarsemaid ftp kliente tänapäeval on FileZilla. Telnet - suhteliselt unustusehõlma jäänud protokoll, mis oli mõldud klient-server suhtluseks. Tänapäeval asendab seda SSH. Telneti kaudu sai ühendust võtta erinevate

  Ajast enne aastat 1900: Perfokaart   Perfokaarte kasutati esimeste arvutite laadsete seadmete programmeerimiseks. Nimelt isestati  eeltäidetud/töödeldud perfokaardid masinasse. masin luges perfokaardilt info sisse ja hakkas seda täitma. Perfokaardid olid struktrureeritud erinevalt. Esimesena hakati seda kasutama kangastelgede opereerimisel. Kangastelgedele anti muster edasi läbi perfokaardi, kuhu oldi eelneval mustri andmed sisestatud. Huvitav on see kuidas selline tehnoloogi mõjutas ühiskonda tervikuna.  Suurbritannias oli nähtus nimega masinapurustajad, kus kohaliud käsitöölased murdsid tööstustesse sisse ja lõhkusid kangastlje masinadid. Nende hirm seisnes sellest et nad ei tahtnud oma ühiskondlikku positsiooni kaotada. Nimelt masinad võtsid nende töö ja nad ei tahtnud teisele tööle minna, sest siian oli nede positoon olud ühiskonnas austusväärne ja hästi tasustatud. Aastatest 1901-1950: Colossus Colosseus ol iarvuti mis aitas inglastel sõja võita. Osad arvavad siiski et tegemist