Noppeid IT ajaloost

 

Ajast enne aastat 1900: Perfokaart

 

Perfokaarte kasutati esimeste arvutite laadsete seadmete programmeerimiseks. Nimelt isestati 

eeltäidetud/töödeldud perfokaardid masinasse. masin luges perfokaardilt info sisse ja hakkas seda täitma. Perfokaardid olid struktrureeritud erinevalt. Esimesena hakati seda kasutama kangastelgede opereerimisel. Kangastelgedele anti muster edasi läbi perfokaardi, kuhu oldi eelneval mustri andmed sisestatud. Huvitav on see kuidas selline tehnoloogi mõjutas ühiskonda tervikuna. Suurbritannias oli nähtus nimega masinapurustajad, kus kohaliud käsitöölased murdsid tööstustesse sisse ja lõhkusid kangastlje masinadid. Nende hirm seisnes sellest et nad ei tahtnud oma ühiskondlikku positsiooni kaotada. Nimelt masinad võtsid nende töö ja nad ei tahtnud teisele tööle minna, sest siian oli nede positoon olud ühiskonnas austusväärne ja hästi tasustatud.

Aastatest 1901-1950: Colossus

Colosseus ol iarvuti mis aitas inglastel sõja võita. Osad arvavad siiski et tegemist ei olnud päris arvutiga. Sellel masinal ei olnud mälu. iga uue progrämmi käivitamine hakkas nullist. Aga see masin aitas valdkonnal kõvasti edasi minna. Ekslikult arvatakse et Colosseud aitas murda Enigma koodi. tegelikult oli Enigma koodi murdmise masinaks Bomie mille kontrueeris Turing.

Aastatest 1951-2000 "Brown box"

Brown Box oli esimene konsooli laadne mängukonsool, mis tuli turule 1972 nimega Magnavox Odyssey: tegemist oli aparaadiga, mis ühendati telekaga ja aparaadil oli kontroller/pult millega sai käsklusi edastada. lisaks võis olla kaasas ka kilesid mida sai teleka ekraanile peale panna ja mis siis simuleeris näiteks tennise väljakut või võrkpalli platsi. Sellised konsoolid aitasid populariseerida ka arvuteid mida sai telekaga ühendada. Sellised seadmed aitasid peopulariseerida peronaalsete arvutite kasutamist. lisaks sellele tekitas see ka noortes huvi arvutite vastu, eriti kui mängukonsoolile sai ise hakata mänge looma.