Ragnari it blogi

 Mis teeb IT-profist profi? Täna arutleme, mis eristab proffi käsitöölisest. Laiemalt vaadates on võimalik sellist võrdlust pea igas valdkonnas teha. Täna vaatame seda natuke kitsamalt, it valdkonna näitel. Käsitöölise all käsitleme indiviidi kes töötab tavaliselt suures ettevõttes ja ei oma erilist vabadust oma tahtmist ja nägemust ellu viia. It valdkonnas võime näiteks võtta suured it firmad 80ndatel, kui toodeti niiöelda karbitooteid ja programmeerijatel ei olnud eriti võimalust oma arvamust avaldada. Käsk ja nõuded tulid ülevalt ja nii oli. Seda võib võrrelda ühesuunalise suhtlusega. Kuigi võiks arvata et tänapäeval on see möödaniku nähtus on siiski sellised olukorrad võimalikud. Võime näiteks võtta suured India it firmad. Profi all mõtleme inimest kes on oma töös pädev ja tal on võimalus enda arvamust väljendada. Näiteks otsesuhlus kliendiga. Toimub dialoog mitte ühepoolne kommunikatsioon. Nõuded arutatakse läbi ja nende tähtsuse ja prioriteedid lepitakse kokku. Enam ei voola nõud

 Mismoodi mõjutab vabade litsentside juures edasikandumisklausel (copyleft) litsentsivalikut? Täna võtame vaatluse alla copyleft litsentsi tüübi. Vaatame selle tähendust ja erinevaid variatsioone. Copyleft on litsentsi tüüp, mis sätestab, et intellektuaalne vara on vabalt levitatav ja muudetav. Selle juurde käib nõue, et kõik tuletatud tooted on sama litsentsiga. Copylefti võime jagada erinevatesse kategooriatesse: Tugev ja nõrk copyleft - Tugevaks copyleftiks loetakse olukorda, kus kõik selle punktid on rakendatud ja nõrgaks, kui mõni punkt ei ole rakendatud. Näiteks klassikaline nõrga copylefti näide on tarkvara, mis kasutab oma töös mingit teeki, mis on kaetud copyleftiga, aga see ei muuda seda tarvara ennast copyleftiga kaetuks. Täis ja osaline copyleft - Täis copyleft on juhul kui kogu toode on kaetud copyleft litsentsiga. Osalise puhul võib olla mingi osa tervikust sellest välja jäetud. Näiteks mingi tarkvara teatud pakk, mis ei kuulu litsentsi alla. Jagamislaadne . sätestab, et

The Case For Copyright Reform (2012)  Täna võtame vaatluse alla intellektuaalomandi ja selle õiguste ümber oleva ala. Täpsemalt arutleme autoriõiguste reformi ettepaneku üle, seda kuidas interneti levik on mõjutanud selle olemust. Nagu raamatukogud, nii ka internet on muutnud autoriõiguste rolli ühiskonna arusaamas. Autor jääb ikka samaks ja saab tunnustust isegi siis, kui tema teost jagati autoriõigust arvestamata. Ei ole väga levinud juhud, kus keegi üritaks väita, et ta on mingi teose autor, kuigi ta tegelikult seda ei ole. Niisiis tuleb autoriõiguse probleem käsitlusele rohkem teose levitamise seisukohast. Vaatame teose jagamist, mitte selle reprodutseerimist ja enda omaks tunnistamist.. Kui jagamine toimub ja sellest keegi majanduslikku kasu ei saa, siis peaks olema see lubatud. Samas peaks olema ka lubatud teose osade kasutamine ja näiteks remixide tegemine, juhul kui esialgsele autorile on viidatud. Viimaks puudutame ka DRM - süsteemide keelustamist, sest need annavad võimaluse

Käitu sama malli järgi nagu igapäevaelus (Adhere to the same standards of behavior online that you follow in real life). Nagu pärismaailmas, on ka internetis inimese käitumisel tähtis roll. See, kuidas me ennast väljendame ja teistega suhtleme määrab ära ka meie kogemuste kvaliteedi. Tihtipeale unustatakse onlines olles ära viisakusreeglid, näiteks kõige lihtsam viisakus - teretamine. Võib täheldada, et kui e-kiri on korralikult vormistatud, siis saabub sellele kiiremini vastus. Omast kogemusest võin kinnitada. et kui keegi saadab e-kirja ja selles tervitatakse saajat nimepidi, siis on ka vastuse saatmine kiirem. Teisalt, kui keegi kirjutab sulle privaatses sõnumirakenduses ja alustab iga kord üleliia viisakalt, siis tundub see kuidagi kohatu. Niisiis igal kanalil oma reeglid. Samuti unustatakse aeg-ajalt internetis suheldes, et arvuti taga on päris inimesed ning kirjutatakse asju, mida tavapärases näost-näkku suhtluses mingil juhul ei öeldaks. Internetimaailma anonüümsus on petlik nin