Ragnari it blogi

Juurdepääsetavuse uus lahendus      Täna vaatame juurdepääsetavust ja seda täpsemalt inimeste hulgas kes ei saa tavalisi arvuti perifeerseadmeid kasutada. Võtame vaatluse alla lahenduse, mis läbi kaamera aitab kasutajal hiirt ja klaviatuuri juhtida.     Firma Tobii Dynavox valmistab seadmeid, mis aitavad kaamera abil inimese silma jälgida ja arvutile sisendit saata. Seade asendab traditsioonilist hiirt ja klaviatuuri. Ainuke eeldus kasutamiseks on, et inimene suudab oma pilku suunata ja seda tahtlikult kontrollida. Pilgu liikumise järgi suunatakse ekraanil kursosrit ja vastavalt seadistusele antakse käske edasi. Näiteks pilgu peatumisel mingile kohale teatud aja möödudes võidakse see lugeda klikiks. Ekraanile virtuaalse klaviatuuri kuvamisel saab kasutaja programmidele teksti edastada.     Toote plussiks on see, et seda on kerge kasutada ja ei pea enda külge midagi riputama ja seadmega suhtlemine pilgu suunamise kaudu on väga intuitiivne.      Miinuseks on, et seadet tuleb kaasas kanda

Kasutatavus veebis Täna arutleme kasutatavuse üle veebis. Vaatleme selle häid ja halbu külgi. Erinevad autorid lähenevad teemale erinevalt aga võime välja tuue mõned peamised kasutatavuse aspektid mida tavaliselt hinnatakse. Näiteks on Jakob Nielsen toonud välja järgnevad aspektid: õpitavus, tõhusus, meeldejäävus, vead ja rahulolu  Vaatleme kahte veebilehte ja püüame aru saada, kuidas on need aspektid lahendatud. Postiivseks näiteks võtame https://www.eesti.ee/et/ . Võib välja tuua, et lehel on eraldi ligipääsetavuse sektsioon, mis annab indikatsiooni et leht võiks olla läbimõeldult üles ehitatud. Vaatleme nüüd lähemalt kasutatavust:     Õpitavus- lehte on lihtne kasutada ja aru saada kus mis võiks olla ja mis mida teeb     Tõhusus - leht täidab oma eesmärgi ja aitab kasutajal vajadusel probleemi lahendada.     Meeldejäävus - korduva kasutuse korras jääb meelde kus midagi oli ja kust seda leida võiks     Vead - erinevad  veaolukorras on hallatud ja kasutajala andakse selgelt teada mis

 Tarkvara arendus- ja ärimudelid Täna võtame vaatluse alla tarkvara arendus- ja ärimudelid. Aja jooksul on mõlemates mudelites olnud suuri arenguid. Võtame mõlemast valdkonnast ühe mudeli täpsemalt uurimiseks. Arendusmudeli all võime võtta vaatluseks kose mudeli  (Waterfall)  ja selle, kuidas seda tavaliselt riigiastustes kasutatakse.  Kose mudelis kirjeldatakse kõigepealt nõuded ja seejärel analüüsitakse neid. Kui nõuded on koostatud ja analüüsitud, siis luuakse süsteemi disain. Edasi liigub see arendusse ning pärast seda testimisse. Riigihanke seisukohast on see muidugi hea mõte: teeme kõik asjad järjest ja kindla piiriga ära, aga reaalne elu näitab tihti teist pilti. Võib selguda, et kui asi jõuab aasta pärast projekti analüüsi algust arenduse ja testimise faasi, on aasta tagasi tehtud analüüs selleks ajaks aegunud ning vajab juba suuri muutusi. Meediast on läbi käinud nii mõnedki suured riigihanked, mis on lõpuks pea täielikult läbikukkunud. Seega võime järeldada, et kose mudel on

Eric S. Raymondi "How To Become a Hacker" Antud teos annab hea ülevaate häkkerlusest ja sellega seonduvast. Kõigepealt defineeritakse mida mõeldakse häkkeri ja häkkerikultuuri all. Selgitatakse mis see on ja mis kõige tähtsam mis ta ei ole. Häkkimine ei ole süsteemini "sisse häkkimine" ega turvameetmetest mööda hiilimine, seda nimetatakse kräkkimiseks. Häkkimine tähendab loovalt probleemide lahendamist ja mängulist tööd. Teos on jagatud kolme ossa, esimeses osa vaadeldakse häkkeri kultuuri ja selle kujunemislugu. Teises osas uuritakse, kuidas häkkeriks saadakse. Üheks põhiliseks aluseks on programmeerimine ja sellega seonduv. Koodi lugemine ja kirjutamine on häkkeriks saamise alus. Kolmandas osas arutletakse staatuse üle häkkeriklutuuris. kuidas see kujuneb ja mis on selle pühilised omadused. Reputatsioon kujuneb panuse suurusest ja suhtumisest. Kokkuvõtteks võib öelda et häkkeriks olemine on elufilosoofia mis aitab häkkeite kogukonnas hästi hakkama saada. Häkkerite

 Erinevad IT-juhid ja nende stiil H ea on tõdeda, et oleme jõudnud teemani, milles käsitleme juhtimist IT-s ning selle erinevaid variatsioone. A sjakohase vaatluse alla võtame kaks erinevat juhti ja nende juhtimisstiilid. P õhilisi stiile on IT-s eristatud kolm: juht, suhtleja ja treener. P eenemateks määratlusteks jagamine on samuti võimalik, kuid jääme hetkel nende kolme juurde. " Y ou have to believe that the dots will somehow connect in the future," ütles üks meie vaatluse alla võetud juhtidest, Steve Jobs, Apple kunagine asutaja, ja see filosoofia kehtib kõikide juhtimisstiilide korral. E siteks võtame Bill Gates-i, kes asutas ja juhtis MicroSofti ning oli eestvedaja tüüpi juht, kes kuulas oma alluvaid ja üritas oma töökusega olla neile eeskujuks. A rvatakse, et sellel oli suur osa tema eesmärkide saavutamisel, kuna tal õnnestus kaasata oma alluvaid ning võita nende toetus. S teve Jobs aga, keda vaatleme teise näitena, oli direktori tüüpi juht. T a nõudis oma alluvatelt