Arvutid ja paragrahvid IIː litsentsid ja autoriõigus

 Mismoodi mõjutab vabade litsentside juures edasikandumisklausel (copyleft) litsentsivalikut?

Täna võtame vaatluse alla copyleft litsentsi tüübi. Vaatame selle tähendust ja erinevaid variatsioone.

Copyleft on litsentsi tüüp, mis sätestab, et intellektuaalne vara on vabalt levitatav ja muudetav. Selle juurde käib nõue, et kõik tuletatud tooted on sama litsentsiga.

Copylefti võime jagada erinevatesse kategooriatesse:

Tugev ja nõrk copyleft - Tugevaks copyleftiks loetakse olukorda, kus kõik selle punktid on rakendatud ja nõrgaks, kui mõni punkt ei ole rakendatud. Näiteks klassikaline nõrga copylefti näide on tarkvara, mis kasutab oma töös mingit teeki, mis on kaetud copyleftiga, aga see ei muuda seda tarvara ennast copyleftiga kaetuks.

Täis ja osaline copyleft - Täis copyleft on juhul kui kogu toode on kaetud copyleft litsentsiga. Osalise puhul võib olla mingi osa tervikust sellest välja jäetud. Näiteks mingi tarkvara teatud pakk, mis ei kuulu litsentsi alla.

Jagamislaadne . sätestab, et iga vabadus mis on alustööl, laieneb ka selel modifikatsioonile.

Lubav litsents - Annab kasutajale kõik vabadused, aga samas ei piira modifikatsioonidele loodavaid kitsendusi. Tähendab et copyleftiga kaetud omandi peale ehitatud süsteemi võib näiteks kasusaamise eesmärgil müüa